Võtsin 1. mai - 7. mai 2016. aastal osa kursusest "Seminar on Outdoor Arts & Crafts", mille korraldajaks oli Cursus Iceland. Kursus toimus Islandil Reykjavikis ja selle lähiümbruses. Kursuse põhiteemaks oli õuesõpe läbi kunsti loomise ja meisterdamise.
Kursusel oli osalejaid kuuest riigist - Eestist 3 osalejat, Põhja-Iirimaalt 3 osalejat, Soomest, Saksamaalt, Tšehhist ja Taanist 1 osaleja.
30. aprill. Meie reis sai alguse 30. aprilli varahommikul Tallinnast. Lend kulges vahemaandumistega Helsingis ja Oslos. Kuna eestlastest osavõtjad olid kõik erinevatest koolidest, siis reisi alguses me üksteist ei tundnud. Kahe teise eestlase ja soomlasega õnnestus kohtuda Oslo lennujaamas.
Reis sujus hästi. Reykjaviki jõudes suundusime hotelli ja õhtul oli aega ka natuke linnas uudistada.
Kursusel oli osalejaid kuuest riigist - Eestist 3 osalejat, Põhja-Iirimaalt 3 osalejat, Soomest, Saksamaalt, Tšehhist ja Taanist 1 osaleja.
30. aprill. Meie reis sai alguse 30. aprilli varahommikul Tallinnast. Lend kulges vahemaandumistega Helsingis ja Oslos. Kuna eestlastest osavõtjad olid kõik erinevatest koolidest, siis reisi alguses me üksteist ei tundnud. Kahe teise eestlase ja soomlasega õnnestus kohtuda Oslo lennujaamas.
Reis sujus hästi. Reykjaviki jõudes suundusime hotelli ja õhtul oli aega ka natuke linnas uudistada.
1. mai. Suurem osa päevast oli vaba ja oli palju aega linnaga tutvuda. Kuna südalinna osa on suhteliselt väike ja hotell asus sealt umbes 2 km kaugusel, siis oli kiirem ja mugavam liikuda jalgsi. Päeval õnnestus näha maiparaadi, milles oli rohkelt lippude ja loosungitega osalejaid ning mitu puhkpilliorkestrit. Õhtul kogunesid kursusest osavõtjad tutvumiseks ning õhtusöögiks Itaalia restoranis. Kohale polnud veel jõudnud Iirlasi.
2. mai. Hommikuti sõitis kursuse korraldaja ja peamine lektor Gudmundur Arngrimsson mikrobussiga läbi hotellid, kus erinevate riikide osalejad ööbisid ning viis meid kohta, kus vastava päeva tegevused aset leidsid. Esimesel kursusepäeval sõitsime linna servas astuvasse väikesesse majakesse (nn munitispaalmaja, mida said linnaelanikud rentida), kus toimusid kursuse loenguosad. Päeva teemaks oli grupitöö, gruppide moodustumine ja moodustamine ja gruppide muutumine. Teemat käsitleti koolist ja õpilastest lähtuvalt. Öues toimusid mitmed mängud, mis aitasid kursusekaaslasi tundma õppida. Päeva tegevusi viis läbi humoorikas ja sõbralik Björn, kes töötab vabakutselisena erinevate koolituste läbiviimisel. Nagu Gudmundurgi, on ta õppinud nii Islandil kui ka Taanis. Mõlemad lektorid rääkisid väga hästi inglise keelt, olid jutukad ning head suhtlejad. Kogu kursuse vältel valitses vaba ning sõbralik õhkkond, mis andis kõigile osalejatele võimaluse ja julguse asjades kaasa rääkida ning oma arvamust avaldada.
Loengute majake all vasakus nurgas
Mäng koostöö arendamiseks
3. mai. Kolmeks põhiteemaks olid õuesõpe, metsas varjualuse ehitamine ning tulel toidu valmistamine. Praktilistele tegevustele eelnes lühike, kuid sisutihe loeng. Loengu põhiteemaks oli õuesõpe. Kõigi osalejate soov oli võimalikult palju väljas viibida ning teha praktilisi tegevusi. Hoolimata sellest, et mitmete osalejate põhitegevus polnud kursuse teemaga otseselt seotud, nautisid kõik seda, mida me oma kätega teha saime. Oma tavapärasest keskkonnast välja saamine ja huvitavad, teistsugused tegevused ongi põhiline põhjus, miks kasutada õppemeetodina õuesõpet. Uudne keskkond annab võimalusi teemasid teistmoodi käsitleda ning võib olla heaks motivaatoriks. Meie lektorid rõhutasid eelkõige vajadust viia õpilasi loodusesse, et nad suudaksid ennast loodusega suhestada ning mõistaksid looduse väärtust ja selle kaitse vajadust. Meelde jäid Björni sõnad: „Meile on vaja loodust, mitte loodusele meid”, vihjates sellele, et kui me looduse eest ei hoolitse ega hooli, siis ei ole inimkond jätkusuutlik.
Peale loengut jalutasime mäe nõlvale metsa. Kogu Islandi mets on istutatud okasmets. Meie ülesandeks oli rühmadena ehitada metsas leiduvast materjalist varjualune. Lisaks võisime kasutada nööri. Õppisime erinevaid sõlmi ning metsamatejali ühendamise viise. Kõik varjualused jäid metsa kuni järgmise kursuseni ning pidid olema kohalike laste seas populaarsed mängupaigad.
3. mai. Kolmeks põhiteemaks olid õuesõpe, metsas varjualuse ehitamine ning tulel toidu valmistamine. Praktilistele tegevustele eelnes lühike, kuid sisutihe loeng. Loengu põhiteemaks oli õuesõpe. Kõigi osalejate soov oli võimalikult palju väljas viibida ning teha praktilisi tegevusi. Hoolimata sellest, et mitmete osalejate põhitegevus polnud kursuse teemaga otseselt seotud, nautisid kõik seda, mida me oma kätega teha saime. Oma tavapärasest keskkonnast välja saamine ja huvitavad, teistsugused tegevused ongi põhiline põhjus, miks kasutada õppemeetodina õuesõpet. Uudne keskkond annab võimalusi teemasid teistmoodi käsitleda ning võib olla heaks motivaatoriks. Meie lektorid rõhutasid eelkõige vajadust viia õpilasi loodusesse, et nad suudaksid ennast loodusega suhestada ning mõistaksid looduse väärtust ja selle kaitse vajadust. Meelde jäid Björni sõnad: „Meile on vaja loodust, mitte loodusele meid”, vihjates sellele, et kui me looduse eest ei hoolitse ega hooli, siis ei ole inimkond jätkusuutlik.
Peale loengut jalutasime mäe nõlvale metsa. Kogu Islandi mets on istutatud okasmets. Meie ülesandeks oli rühmadena ehitada metsas leiduvast materjalist varjualune. Lisaks võisime kasutada nööri. Õppisime erinevaid sõlmi ning metsamatejali ühendamise viise. Kõik varjualused jäid metsa kuni järgmise kursuseni ning pidid olema kohalike laste seas populaarsed mängupaigad.
Varjualune tuule ja vihma eest
Varjualuste ehitamise ajal oli Björn ette valmistanud tuleaseme (lõket Islandi metsades teha ei tohi) ning hakkinud juurviljad. Gudmundur tutvustas erinevaid metsas toidutegemise viise ning seejärel valmistas igaüks omale toidupaki, pannes fooliumist volditud kotikesse juurvilju, kala ning maitseaineid. Kotikesed asetasime sütele. Magustoiduks valmistasime lõkkes banaani shokolaadiga. Toidu valmistamine metsas on lastele huvitav ning sellega annab sidudta palju erinevaid teemasid. Kindlasti tekitab see ka väga hea emotsiooni.
Varjualuste ehitamise ajal oli Björn ette valmistanud tuleaseme (lõket Islandi metsades teha ei tohi) ning hakkinud juurviljad. Gudmundur tutvustas erinevaid metsas toidutegemise viise ning seejärel valmistas igaüks omale toidupaki, pannes fooliumist volditud kotikesse juurvilju, kala ning maitseaineid. Kotikesed asetasime sütele. Magustoiduks valmistasime lõkkes banaani shokolaadiga. Toidu valmistamine metsas on lastele huvitav ning sellega annab sidudta palju erinevaid teemasid. Kindlasti tekitab see ka väga hea emotsiooni.
Toidu valmistamine lõkkel
Peale tegevusi metsas viidi meid väljasõidule. Kõige huvitavam oli paik, kus oli näha Ameerika ja Euraasia mandri laamade eraldumise koht.
Peale tegevusi metsas viidi meid väljasõidule. Kõige huvitavam oli paik, kus oli näha Ameerika ja Euraasia mandri laamade eraldumise koht.
Vasakul Euraasia- ja paremal Ameerika laam
4. mai. Päeva teemaks oli kividest ehitamine. Päev algas põllumajandusülikooli külastamisega, kus õpetatakse ka rahvuslikku ehitust, mis Islandi puhul on kiviehitus. Eelmise sajandi alguseni elati Islandil kivist ja mätastest ehitatud majades, mis olid küll niisked ja pimedad, kuid kliimasse sobivad. Ülikooli ehituse õppejõuks on Gudmunduri onu, kes on Eestis osa võtnud mootorsaega puukujude saagimise koolitusest. Kohtasime ka üliõpilast, kes tundis ära eesti keele ja kes tuli meiega eesti keeles rääkima. Ta isa on väliseestlane ning elanud on nad Rootsis.
4. mai. Päeva teemaks oli kividest ehitamine. Päev algas põllumajandusülikooli külastamisega, kus õpetatakse ka rahvuslikku ehitust, mis Islandi puhul on kiviehitus. Eelmise sajandi alguseni elati Islandil kivist ja mätastest ehitatud majades, mis olid küll niisked ja pimedad, kuid kliimasse sobivad. Ülikooli ehituse õppejõuks on Gudmunduri onu, kes on Eestis osa võtnud mootorsaega puukujude saagimise koolitusest. Kohtasime ka üliõpilast, kes tundis ära eesti keele ja kes tuli meiega eesti keeles rääkima. Ta isa on väliseestlane ning elanud on nad Rootsis.
Laut. Vasakul Islandi stiilis kiviaed
Enne ehitama asumist käisime põllul mättaid lõikamis. Muld on seal pruun ja tihe. Mätta juured ulatuvad sügavale ja püsivad hästi koos. Lõigatakse labidaga kasutades iseloomulikku tehnikat. Ehitusplats asus mere ääres endiste meremeeste vanadekodu lähedal. Jätkasime poolikut istet, kus vanurid armastavad istumas käia. Iste on küll kivist, kuid mättad, millega kivid ühendatakse, jäävad kasvama ning mõne aja pärast kattub pink mõnusa pehme rohuga. Ehitasime ka cairni, mis on kivist väike torn, mis olid vanal ajal teetähisteks. Kivid on Islandil kantidega ja sirgemate tahkudega ning seetõttu on neist suhteliselt lihtne ehitada.
Enne ehitama asumist käisime põllul mättaid lõikamis. Muld on seal pruun ja tihe. Mätta juured ulatuvad sügavale ja püsivad hästi koos. Lõigatakse labidaga kasutades iseloomulikku tehnikat. Ehitusplats asus mere ääres endiste meremeeste vanadekodu lähedal. Jätkasime poolikut istet, kus vanurid armastavad istumas käia. Iste on küll kivist, kuid mättad, millega kivid ühendatakse, jäävad kasvama ning mõne aja pärast kattub pink mõnusa pehme rohuga. Ehitasime ka cairni, mis on kivist väike torn, mis olid vanal ajal teetähisteks. Kivid on Islandil kantidega ja sirgemate tahkudega ning seetõttu on neist suhteliselt lihtne ehitada.
Cairn ning juba kasutuses olev iste
5. mai. Päeva teemaks oli kunsti loomine looduses. Päev algas jällegi loenguga. Kuna Islandil sõltub palju ilmast siis toimus praktiline osa taas metsas, algselt plaanitud mereranna asemel. Seekord asus metsatukk üsna kesklinna lähistel. Igaüks lõi kaks taiest – ühe rühmatööna ja teise individuaalselt. Algselt mitte eriti huvitavana tundunud töö oli tegelikult väga kaasahaarav ja mõnus, kuna õpetas ümbrust vaatlema ning nägema neid asju, mida lihtsalt metsas jalutades ei märka. Kõik osalejad läksid oma ülesandesse nii sügavale sisse, et planeeritud ajast jäi väheseks. Tore oli näha, kuidas möödakäijad jäid hiljem meie teoseid vaatama ja uurima.
5. mai. Päeva teemaks oli kunsti loomine looduses. Päev algas jällegi loenguga. Kuna Islandil sõltub palju ilmast siis toimus praktiline osa taas metsas, algselt plaanitud mereranna asemel. Seekord asus metsatukk üsna kesklinna lähistel. Igaüks lõi kaks taiest – ühe rühmatööna ja teise individuaalselt. Algselt mitte eriti huvitavana tundunud töö oli tegelikult väga kaasahaarav ja mõnus, kuna õpetas ümbrust vaatlema ning nägema neid asju, mida lihtsalt metsas jalutades ei märka. Kõik osalejad läksid oma ülesandesse nii sügavale sisse, et planeeritud ajast jäi väheseks. Tore oli näha, kuidas möödakäijad jäid hiljem meie teoseid vaatama ja uurima.
Autor Christine Hassinger
6. mai. Päeva teemaks oli takistusraja ehitamine. Koostasime rühmadena metsa ühe pika takistusraja, kasutades köisi ja puitmaterjale. Rõhku pöörati turvalisusele, vastupidavusele ja keerulisusele – rada peab olema piisavalt kerge, et seda oleks võimalik läbida ning piisavalt raske, et tegemist oleks väljakutsega. Rada sai hea, sest isegi täiskasvanutel oli seal lõbu laialt.
6. mai. Päeva teemaks oli takistusraja ehitamine. Koostasime rühmadena metsa ühe pika takistusraja, kasutades köisi ja puitmaterjale. Rõhku pöörati turvalisusele, vastupidavusele ja keerulisusele – rada peab olema piisavalt kerge, et seda oleks võimalik läbida ning piisavalt raske, et tegemist oleks väljakutsega. Rada sai hea, sest isegi täiskasvanutel oli seal lõbu laialt.
Gullfossi juga
Õhtu lõppes Gudmunduri onu juures õhtusöögiga, kus pakuti kohalikku grillitud lammast ning maitsesime osalejate kaasa võetud kohalikke toite ja maiustusi. Pidulikult anti kätte kursuse tunnistused.
7. mai. Kursuse viimane päev, mis hõlmas erinevate päevade üle arutelu ja vestlust. Ilm oli ilus ning kõndisime kõik koos ka ühe tiiru linnas. Õhtul oli aeg koju tagasi sõita.
Kirjutas: Kristjan
Õhtu lõppes Gudmunduri onu juures õhtusöögiga, kus pakuti kohalikku grillitud lammast ning maitsesime osalejate kaasa võetud kohalikke toite ja maiustusi. Pidulikult anti kätte kursuse tunnistused.
7. mai. Kursuse viimane päev, mis hõlmas erinevate päevade üle arutelu ja vestlust. Ilm oli ilus ning kõndisime kõik koos ka ühe tiiru linnas. Õhtul oli aeg koju tagasi sõita.
Kirjutas: Kristjan